Kolmapäevases (27.07) Sõnumitoojas ilmus pikk lugu lausa esilehel, aga sellele saan viidata alles järgmisel nädalal kui ta veebi ilmub.
Eilses (28.07) Virumaa Teatajas ilmus samuti lugu, aga sellega sai ka päris palju nalja. Nimelt on ajakirjanik Toomas Herm paberväljaandes ajanud läbivalt segamini minu ja Peetri nimed. Küllap oleme me siis nii sarnased :) Tõsi, veebiväljaandes on peale Peetri jõulist sekkumist nimesegadus likvideeritud.
Hea retkeline!
Kui Sul on matka jooksul midagi kaotsi läinud (Vetevanale tehtud annetusi pole vist mõtet taga otsida…) või Sa oled matka jooksul midagi leidnud, siis anna seda siin kommnetaarides teada.
Kuna mu telefon salvestas peaaegu iga meie liikumise (mõned jalgsilõigud välja arvata), siis jagan ka need vaatamiseks välja.
Siin on siis päevade kaupa minu poolt retkel üles võetud pildistused. Hea retkeline, kui Sinagi retkel pilte/videosid tegid ja neid jagada raatsid, siis võid vastavad lingid jätta selle postituse kommentaaridesse.
Seljad sirutatud, esimesed emotsioonid, et ikkagi reisi sihtpunktini välja vedasime, välja elatud, asusime retke aerutamise kõrval teise põhitegevuse – see on söömise juurde.
Märkamatult on jõudnud kätte retke viimane päev.
Hommikul saime eine kõrvale kuulda Toomarahva taluperenainse Ülle pajatusi Käsmu küla ajaloost ja tänapäevast, samuti talust ja turismiettevõtluse võimalikkusest Põhjarannikul. Üllatav oli see, et parima reklaamikanalina, mis kõige rohkem kundesid toob, on ülemaailmselt leviv seljakotimatkajate teatmik Lonely Planet.
Täna oli mõnus ja suhteliselt rahulik matkapäev. Hommikul vahetus peaaegu terve tiim uute aerutajate vastu, seepärast oli ka instruktaaž tavapärasest põhjalikum.
Peale Simsoni ja Tammispea suurkivi külastust kogesime selle retke pikimat aerutamist, kokku üle 11 kilomeetri vastu tuult ja vastu lainet. Vast kõige suuremad elamused Andrese kohtumine suure siiaga, kelle nende paat ilmselt lõunauinakust äratas ning süsta ülevedu Käsmu poolsaart ja Kuradisaart ühendavast maaninast.
Süstaga põhjarannikul 2011 