Pärast hommikupoolseid aerutamisi ei osanud keegi ennustada, Tapurla ots kujuneb tõeliseks “jalutudkäiguks” pargis.
Nii kui paadinina Juminda tipmisest neemest välja pistsime, tabas meid päris korralik tuulepoiss (EMHI andmetel 6…8 m/s), mis puhus põhja-kirde suunast. Tänu tuulele tekkisid otsekui eitea kust lained, mis süstasid pähklikoorena üles ja alla pillutama hakkasid.
Tüürijal oli seetõttu tükk tegemist, et õiget kurssi hoida. Ees istuval “ninamootoril” ei olnud aga mõne minuti pärast poolsaare nuki tagant väljumist enam isegi hamba all kuiva kohta.
Nii venis meie rivi küllaltki pikaks, lisaks ütles üles Peetri juhitud süsta tüür ning nii võttis Mart vastu ainuõige otsuse ja loobus pikki rannikut liikumisest. Selgelt ja sirgelt suundusime üle lahesopi Tapurla sadama suunas.
Tunnike võitlust loodusjõududega ja päral me olemegi. Märjad, väsinud aga õnnelikud, et selgi korral osutus inimene loodusest vägevamaks.
Aga nüüd kuivad riided selga, sööma ja siis kinno. Just, lugesid õigesti – KINNO!!! Nimelt on Tapurlas Artur Talviku (ta küll ise ütleb, et Kass Arturi) Külakino. Mis filmi vaatama hakkame pole veel päris kindel, aga igav siin igatahea olema ei saa. Peale filmi on veel ootamas ehtne suitsusaun. Mõnu missugune!
Süstaga põhjarannikul 2011 