Tänane hommikupoolik on olnud üsna töine ja tuuline. Aerutasime esmalt Mohnilt lainetega võideldes ennast Turbaneeme (Turbuneeme), kus ootasid meid legendaarne bioloogiaõpetaja ja kohaliku külaelu aktivist Linda Metsaorg ja lõunasöök.
Kuna olime jäänud plaanitust kauemaks Mohnile proua Maiet kuulama (ja oleks vöinud seda veelgi pikemalt teha), siis edasi oleme teinud kõike käigult. Sõime ja samal ajal proua Linda juttu kuulates, vahetasime lennult reisukaaslasi ning kiiresti-kiiresti Tammispea poole.
Tee peal pidime tegema väikese annetuse ka Vetevanale. Nimelt vahetasid Argo ja Piret oma paarilisi ning nii moodustus kiireim ja jõulisim paatkond. Paraku maksis uljus kätte ning keset merd otsustasid nad süsta põhja taeva poole pöörata. Nii sai etappi kaasa aerutav ajakirjanik Mari vahetu reportaaži päästeoperatsioonist. Tänu sellele ekststsessile, jäid vetevanale veel ka Pireti müts ja prillid. Aga mõlemad ümberläinud ise olid uue kogemuse üle õnnelikud.
Kirjutan neid ridu Aivar Simsoni (aka Seaküla Simsoni) ateljees, kus saime osa suure kunstniku (elava klassiku, nagu ta ise tavatses ütelda) loomeprotsessist. Hetkel on töös von Glehni üleelusuuruse kuju modelleerimine.
Varsti jälle süsta ja vastu tuult Käsmu poole edasi rühkima.
Süstaga põhjarannikul 2011 