Õhtusöök söödud ja hommikusöögiks tarvilik materjal varutud, startisime Mohni suunas. Meri oli suhteliselt rahulik ja nii jõudsime Mohni kivisesse randa täpselt sel hetkel kui Päike loojus ja tuletornis süttis tuli.
Ööbisime endises kordonis (?) kuuekohalistes tubades naridel. Aga enne magamaminekut otsustasime veel saarematka teha, giidiks saarega üle kümne aastaga tuttav proua Maie Itse, kes näitas meile saare tähtsamaid vaatamisväärsusi. Suurem osa matkast toimus “kottpimedas” so nii pimedas kui praegusel aastaajal üldse minna saab.
Õhtu lõpetas traditsiooniline vestlusring laua ümber (sest Mohnil on teatavati lõkke tegemine keelatud)